varaseimad allikad
Kõige varasemad kirjalikud allikad, mis mainivad Eesti ala või eestlasi, on pärit 11.-12. sajandist. Üldiselt on need liiga napid, et saada head ettekujutust toonaste eestlaste eluolust ning kindlasti ei saa neid nimetada etnograafilisteks uurimusteks, kuid siiski on need väga väärtuslikud allikad, mis aitavad kaasa Eesti ala ajaloo uurimisele ja Eesti etnoloogiateaduse mõistmisele. Järgnevalt on välja toodud mõned tähtsamad nimed ja teosed:
1. Jaroslav Targa sõjakäik Eestisse 1030. aastal, mille käigus põletati maha Tarbatu linnus ning Tartu nimetati ümber Jurjeviks. Selle sündmuse kohta on olemas ka kroonikad, kus eestlasi ja teisi läänemere rahvaid nimetatakse tšuudideks.
2. Henriku Liivimaa kroonika (1224-1227) – Läti preester Henriku kirjutatud kroonika, mis käsitleb Eesti ja Läti aladel elanud rahvaste ristimist ja alistamist. Kroonika kirjeldab üksikasjalikult eestlaste ja lätlaste alistamist ning annab ülevaate ka eestlastest, kirjeldades nende meelekindlust ja visadust, kuid jäädes siiski tugevalt piiskop Alberti meelseks ja tõstes esile tema tegevust. Kroonika on otsene allikas sündmusest, mis niivõrd tugevalt muutis Eesti ala saatust aastasadadeks. Jaan Undusk: Henriku kroonikast algab liivlaste, lätlaste ja eestlaste kirjapandud ajalugu, sidus jutustus möödunud aegadest. Kõik varasem on fragmendid ja oletused. Henriku kroonika on Balti ajaloo tüvitekst ja eestlaste alusnarratiiv, mille tõlgendamisest sõltub kõik muu. [1]
1. Jaroslav Targa sõjakäik Eestisse 1030. aastal, mille käigus põletati maha Tarbatu linnus ning Tartu nimetati ümber Jurjeviks. Selle sündmuse kohta on olemas ka kroonikad, kus eestlasi ja teisi läänemere rahvaid nimetatakse tšuudideks.
2. Henriku Liivimaa kroonika (1224-1227) – Läti preester Henriku kirjutatud kroonika, mis käsitleb Eesti ja Läti aladel elanud rahvaste ristimist ja alistamist. Kroonika kirjeldab üksikasjalikult eestlaste ja lätlaste alistamist ning annab ülevaate ka eestlastest, kirjeldades nende meelekindlust ja visadust, kuid jäädes siiski tugevalt piiskop Alberti meelseks ja tõstes esile tema tegevust. Kroonika on otsene allikas sündmusest, mis niivõrd tugevalt muutis Eesti ala saatust aastasadadeks. Jaan Undusk: Henriku kroonikast algab liivlaste, lätlaste ja eestlaste kirjapandud ajalugu, sidus jutustus möödunud aegadest. Kõik varasem on fragmendid ja oletused. Henriku kroonika on Balti ajaloo tüvitekst ja eestlaste alusnarratiiv, mille tõlgendamisest sõltub kõik muu. [1]
3. Balthazar Russowi „Liivimaa kroonika“. Kroonika käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist kuni 1583. aastani. Sealt leiab andmeid eestlaste elulaadist, ebausukommetest, prassimisest, kombestikust jne.
4. Adam Oleariuse reisikiri 1647. aastast, kust leiab andmeid ka meie maarahva kohta. Käsitletud on Eesti ala asukate rõivaid, pulmakombeid, religiooni jms. Reisikirja saadavad ka pildid Eesti kohta (Tallinn, Kunda mõis jne).
[1] Undusk, J. (2008) Eesti lugu: Henriku Liivimaa kroonika. Eesti Päevaleht. 24.10. Kättesaadav: http://www.epl.ee/news/kultuur/eesti-lugu-henriku-liivimaa-kroonika.d?id=51146432. Vaadatud: 01.07.2013