sissejuhatus
Etnoloogia, mida tänapäeval nimetatakse üha enam ka kultuuriantropoloogiaks [1], uurib, kirjeldab ja analüüsib, mida inimesed teevad, teavad ja mõtlevad ning milliseid esemeid inimesed valmistavad ja kasutavad. Eesti etnoloogia on peamiselt tegelenud kolmanda valdkonna ehk materiaalse kultuuriga. Traditsiooniline etnoloogia uuris minevikus alati oma maad ja lähedasi rahvaid. Eesti etnoloogia tähendas 1990. aastate alguseni võrdlust eestlaste ja soome-ugri rahvaste vahel.
Etnoloogia on Eestis traditsiooniliselt keskendunud materiaalsele kultuurile ning folkloristika vaimsele kultuurile. Folkloristika on tavaliselt olnud kultuuriantropoloogia osa, kuid Eestis on ta kujunenud eraldi distsipliiniks. Folkloristika ja etnoloogia on arenenud omavahel põimudes, seda eriti viimase 20 aasta jooksul. Tänapäeval on etnoloogide uurimisteemadeks üha enam just vaimne kultuur ning traditsiooniline materiaalse kultuuri uurimine on jäänud pigem veidi tagaplaanile.
[1] Diskussioonid etnoloogia, etnograafia ja kultuuriantropoloogia sarnasuste ja erinevuste üle on käinud aastakümneid. Käesolev õpiobjekt käsitleb neid sünonüümidena.
Etnoloogia on Eestis traditsiooniliselt keskendunud materiaalsele kultuurile ning folkloristika vaimsele kultuurile. Folkloristika on tavaliselt olnud kultuuriantropoloogia osa, kuid Eestis on ta kujunenud eraldi distsipliiniks. Folkloristika ja etnoloogia on arenenud omavahel põimudes, seda eriti viimase 20 aasta jooksul. Tänapäeval on etnoloogide uurimisteemadeks üha enam just vaimne kultuur ning traditsiooniline materiaalse kultuuri uurimine on jäänud pigem veidi tagaplaanile.
[1] Diskussioonid etnoloogia, etnograafia ja kultuuriantropoloogia sarnasuste ja erinevuste üle on käinud aastakümneid. Käesolev õpiobjekt käsitleb neid sünonüümidena.