Materiaalne kultuur
Materiaalse kultuuri traditsioonilised huvisfäärid Eestis:
- Rahvapärased ehitised - eesti etnograafide lemmikteemasid, milles on saavutanud kuulsus ka väljaspool Eestit. Gustav Ränk on arvanud, et vaevalt leidub ühtegi kultuuri või maad, kus rahvapäraseid ehitisi oleks nii süstemaatiliselt uuritud kui Eestis. Peamine huviobjekt on olnud rehielamu.
- Rahvariided. Väga põhjalikult uuritud juba esimese Eesti Vabariigi perioodil, kuid veel enam Nõukogude perioodil. Lisaks rahvariietele on uuritud rahvapäraseid ehteid. Uuritud on ka eesti-rootslaste ning vähemal määral peipsi-venelaste rahvariideid. Peamine keskus, kus seda tehtud, on ERM. Tänased parimad spetsialistid rahvariiete alal on Reet Piiri ja Ellen Värv.
- Eesti ja soomeugri rahvakunst - eriti tekstiilikunst, kudumid, ornamentika. Peamine uurija Elle Vunder, kes oli esimene Eesti Vabariigi etnoloogiaprofessor.
- Mitmesugused majandusvormid – põllumajandus, selle tööriistad, põlluharimisviisid, põlluharijad ise. Kalastus (Gustav Ränk, Arved Luts), jahindus - erinevad riistad ja viisid, koduloomade kasvatus ja karjandus, mesindus (Ferdinand Linnus).
- Rahvapärane käsitöö. Kõige enam tähelepanu pälvinud asjad, mida inimesed enim kasutavad
- Veo- ja transpordivahendid - Ants Viires.
- Rahvapärane toit ja selle valmistamisemeetodid. Viimastel aastakümnetel on see olnud väga oluline uurimisteema ka mujal maailmas. Väga oluline teos on Aliise Moora – „Eesti talurahva vanem toit“