eestlastest rahvakultuuri uurijad
Rahvakultuuri uurimine ja kogumine eestlaste poolt algas 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses. Esimesed tekstid eesti meeste poolt ilmusid veel saksa keeles, kuna esimesed uurijad olid oma hariduse saanud saksa keeles. 19. sajandi teine pool oli hea aeg talurahva uurimiseks, kuna sel ajal elas talurahvas veel traditsioonilisel viisil.
Mihkel Veske
1. Mihkel Veske 1843-1890, teoloog ja keeleteadlane.
Esimene kõrgelt haritud eestlasest keeleteadlane. Töötas Kaasani Ülikoolis soome-ugri keelte õppjõuna kuni surmani. Veske oli esimene, kes jõudis oma uurimis- ja kogumisreisidega Eestist väljapoole. Tema kahe ekspeditsiooni jooksul soome-ugri rahvaste juurde jõudis Veske koguda ligi 200 mari ja mordva rahvalaulu.[1]
Esimene kõrgelt haritud eestlasest keeleteadlane. Töötas Kaasani Ülikoolis soome-ugri keelte õppjõuna kuni surmani. Veske oli esimene, kes jõudis oma uurimis- ja kogumisreisidega Eestist väljapoole. Tema kahe ekspeditsiooni jooksul soome-ugri rahvaste juurde jõudis Veske koguda ligi 200 mari ja mordva rahvalaulu.[1]
Jakob Hurt
2. Jakob Hurt 1839-1907, rahvaluule- ja keeleteadlane; ühiskonnategelane.
Rahvusliku ärkamisliikumise suurkuju, kes oli meie kontekstis aga kui rahvaluulekoguja- ja keeleteadlane. Hurt on kirjutanud ajaloost, setudest ja muust kasutades etnograafilist vaatenurka. Tema peamine teene rahvateaduse seisukohalt on suurejoonelise rahvaluule ja vanavarakogumise aktsiooni käivitamine. Eeskätt tegelesid rahvaluule kogumisega tema abilised, kuid Hurt oli selle grandioosse aktsiooni algatajaks ja juhtijaks. Ta tegi seda oma korrespondentide võrgu abil. Hurt alustas rahvaluule kogumisega 1860. aastatel. See oli ka viimane aeg vanemate rahvaluule kihistuste kättesaamiseks. Alates 1871. aastast hakkas ta ajalehtedes avaldama põhjalikke üleskutseid rahvaluule kogumiseks. Üleskutsete ja kaasvõitlejate eeskuju tulemusena kogunes tal 1400 kaastöölist Eestist ja ka väljastpoolt. Hurt algatas rahvaluule (teadusliku) publitseerimise – ta ise ka kommenteeris neid tekste. Hurda kogumisaktsiooni tõttu on meil tänapäeval olemas hämmastav rahvaluule kogu, mis asub Eesti Kirjandusmuuseumis ja üha enam ka digiteerituna internetis. Palju kogutust on veel läbitöötamata ja publitseerimata. Tegemist on unikaalse koguga, eriti meie rahvaarvu arvestades.
Rahvusliku ärkamisliikumise suurkuju, kes oli meie kontekstis aga kui rahvaluulekoguja- ja keeleteadlane. Hurt on kirjutanud ajaloost, setudest ja muust kasutades etnograafilist vaatenurka. Tema peamine teene rahvateaduse seisukohalt on suurejoonelise rahvaluule ja vanavarakogumise aktsiooni käivitamine. Eeskätt tegelesid rahvaluule kogumisega tema abilised, kuid Hurt oli selle grandioosse aktsiooni algatajaks ja juhtijaks. Ta tegi seda oma korrespondentide võrgu abil. Hurt alustas rahvaluule kogumisega 1860. aastatel. See oli ka viimane aeg vanemate rahvaluule kihistuste kättesaamiseks. Alates 1871. aastast hakkas ta ajalehtedes avaldama põhjalikke üleskutseid rahvaluule kogumiseks. Üleskutsete ja kaasvõitlejate eeskuju tulemusena kogunes tal 1400 kaastöölist Eestist ja ka väljastpoolt. Hurt algatas rahvaluule (teadusliku) publitseerimise – ta ise ka kommenteeris neid tekste. Hurda kogumisaktsiooni tõttu on meil tänapäeval olemas hämmastav rahvaluule kogu, mis asub Eesti Kirjandusmuuseumis ja üha enam ka digiteerituna internetis. Palju kogutust on veel läbitöötamata ja publitseerimata. Tegemist on unikaalse koguga, eriti meie rahvaarvu arvestades.
3. Matthias Johann Eisen 1857-1934, rahvaluuleteadlane, rahvausundiloolane.
Eisen oli väga produktiivne kirjamees, kes eriti palju kirjutas rahvausundi vallas. Ta andis juba 19-aastaselt välja "Eesti-, Liivi ja Kuura maa ajaloo", mida täiendas 1912., 1919. ja 1920. aastal. Ta tegutses aktiivselt Eesti Üliõpilaste Seltsis ja Eesti Kirjameeste Seltsis. Eisen tegeles rahvaluule kogumistööga, kaasates vabatahtlikke ja kooliõpilasi ning oma üliõpilasi ainest koguma. Talle saatis kirju lausa 1500 inimest, kelleks oli kohalik haritlaskond, kooliõpetajad, pastorid, köstrid. Eiseni äärmiselt mahukas kogu, mis ulatub kuni 100 000 leheküljeni, asub samuti Eesti Kirjandusmuuseumis.
4. Oskar Kallas 1868-1946, rahvaluuleteadlane ja diplomaat.
Hurda kaastööline, kes kogus talle rahvaluulet 1888. aastast. Seejärel läks Kallas ise uurimisretkedele. Kallas juhtis ka üleeestilist rahvaviiside ja rahvalaulude kogumist. Kallas oli esimesi mehi, kes tegi välitööd väljaspool Eesti piire. Eriti väärtuslikud välitööd viis ta läbi Lutsi ja Kraasna kohta. Kraasnalased olid Setumaalt Pihkvamaale väljarännanud eestlased. 1901. aastal, kui Kallas nende juurde jõudis, oskas eesti keelt veel 100 kohalikku elanikku. Analoogse saatusega etniline grupp on lutsid – eestlased Lätis ehk Ludzes. Lutsi maarahvas oli Võrumaalt 18. sajandil Läti territooriumile ümberasunud eestlased. Kallas jõudis sinna 1893. aastal. Eesti keelt oskas 4387 inimest, kes on praeguseks pea täielikult lätistunud. Kallas suutis oma välitöödel esimesena talletada erinevaid kultuurivaldkondi, mitte vaid rahvaluulet. Ta pühendus paljuski ka materiaalsele kultuurile. Mõlemad uurimisreisid toimusid soome rahadega, kuna soomlased olid huvitatud oma sugulasrahvaste uurimisest.
5. Lisaks nendele tegelesid rahvaluule kogumise ja materiaalse kultuuri kogumisega ka mitmed seltsid:
- Eesti Kirjameeste Selts
- Eesti Põllumeeste Selts
- Eesti Üliõpilaste Selts
[1] Prozes, J. Mihkel Veske 170. Kaasan ja soome-ugri rahvad. Sirp. Kättesaadav: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17102:mihkel-veske-170-kaasan-ja-soome-ugri-rahvad&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3427. Vaadatud: 05.07.2013
Eisen oli väga produktiivne kirjamees, kes eriti palju kirjutas rahvausundi vallas. Ta andis juba 19-aastaselt välja "Eesti-, Liivi ja Kuura maa ajaloo", mida täiendas 1912., 1919. ja 1920. aastal. Ta tegutses aktiivselt Eesti Üliõpilaste Seltsis ja Eesti Kirjameeste Seltsis. Eisen tegeles rahvaluule kogumistööga, kaasates vabatahtlikke ja kooliõpilasi ning oma üliõpilasi ainest koguma. Talle saatis kirju lausa 1500 inimest, kelleks oli kohalik haritlaskond, kooliõpetajad, pastorid, köstrid. Eiseni äärmiselt mahukas kogu, mis ulatub kuni 100 000 leheküljeni, asub samuti Eesti Kirjandusmuuseumis.
4. Oskar Kallas 1868-1946, rahvaluuleteadlane ja diplomaat.
Hurda kaastööline, kes kogus talle rahvaluulet 1888. aastast. Seejärel läks Kallas ise uurimisretkedele. Kallas juhtis ka üleeestilist rahvaviiside ja rahvalaulude kogumist. Kallas oli esimesi mehi, kes tegi välitööd väljaspool Eesti piire. Eriti väärtuslikud välitööd viis ta läbi Lutsi ja Kraasna kohta. Kraasnalased olid Setumaalt Pihkvamaale väljarännanud eestlased. 1901. aastal, kui Kallas nende juurde jõudis, oskas eesti keelt veel 100 kohalikku elanikku. Analoogse saatusega etniline grupp on lutsid – eestlased Lätis ehk Ludzes. Lutsi maarahvas oli Võrumaalt 18. sajandil Läti territooriumile ümberasunud eestlased. Kallas jõudis sinna 1893. aastal. Eesti keelt oskas 4387 inimest, kes on praeguseks pea täielikult lätistunud. Kallas suutis oma välitöödel esimesena talletada erinevaid kultuurivaldkondi, mitte vaid rahvaluulet. Ta pühendus paljuski ka materiaalsele kultuurile. Mõlemad uurimisreisid toimusid soome rahadega, kuna soomlased olid huvitatud oma sugulasrahvaste uurimisest.
5. Lisaks nendele tegelesid rahvaluule kogumise ja materiaalse kultuuri kogumisega ka mitmed seltsid:
- Eesti Kirjameeste Selts
- Eesti Põllumeeste Selts
- Eesti Üliõpilaste Selts
[1] Prozes, J. Mihkel Veske 170. Kaasan ja soome-ugri rahvad. Sirp. Kättesaadav: http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=17102:mihkel-veske-170-kaasan-ja-soome-ugri-rahvad&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3427. Vaadatud: 05.07.2013